Suurem osa inimestest arvab, et laps peab õppima täiskasvanutelt. Siiski on olemas asju, mida laps kasutab paremini või täies mahus ja mille kasutamise täiskasvanud on unustanud.

1. NAER

On välja selgitatud, et laps võib naeratada päevas ligi 300 korda, aga täiskasvanud vaid paarkümmend korda. Naeru teke sõltub inimese soost, haridusest, kultuuriruumist, tervisest, vanusest ja muudest teguritest. See on inimese aju poolt reguleeritud käitumismaneer ja selle toime väljendub koostöös teiste inimestega. Lapsed naeravad palju rohkem kui täiskasvanud. Naer peegeldab inimese positiivset meelestatust, aastatega muutuvad inimesed tõsisemaks (võib öelda siis ka, et negatiivsemaks). Laps naeratab juba esimestel elunädalatel, mõnikord kohe peale sündi. Tänu naerule sünteesitakse ajus endorfiine, mis osalevad normaalsetes füsioloogilistes protsessides nagu söömine, joomine, armastamine, keha regulatsioonid, õppimine. Naer soodustab veresoonte laienemist, head verevarustust, pidurdab trombide teket ja põletikulisi protsesse, tugevdab immuunsüsteemi ja alandab stressihormooni. Lapsed püüavad naeratada nii tihti kui võimalik, soodustades nii ise oma vaimset, bioloogilist ja füüsilist arengut. Just seetõttu rahustab halva tuju korral vanemaid inimesi suhtlemine lastega, ühtlasi annab see ka energiat. Lastel on energiat piiramatul hulgal, sest see taastub kiiresti.

2. NUTT

Nutt toob esile pisarad. Pisaranäärmed on tihedalt seotud ajustruktuuridega, mis reguleerivad emotsioone. Naised nutavad umbes 10 korda rohkem kui mehed. Kuni teismeeani nutavad poisid ja tüdrukud võrdselt. Väikelaste nutt on erinevat tüüpi. Tavaline nutt on süstemaatiline ja kulgeb rütmiliselt vaikuse hetkedega. Sellist nuttu stimuleerivad nälg ja söögiisu. Ärritunud laps nutab õhku ahmides, selline nutt on palju kõvem. Valu korral laps hakkab nutma valu tundes ja peab siis hinge kinni natuke aega. Nutu ajal erituvad stressihormoonid, ohu ja ärrituse korral sünteesib keha rohkem stressihormoone. Selleks, et need ei kahjustaks keha, vabaneb organism neist pisarate näol. Laps hoiab nutuga tasakaalus oma emotsioone ja vabaneb nii stressist. Need, kes ei nuta, sulgevad kõik emotsioonid endasse. Sissepoole elamine ja tugev enesekontroll võivad küll olla tugeva iseloomu tunnuseks, aga kehale teeb see vaid halba.

3. LIIKUMINE

Inimese liikumine on seotud aju ja närvisüsteemi arenguga. Loodus on targalt välja arvestanud, kuidas lihased tasakaalustatult areneksid. Inimlapse puhul on aju ja närvisüsteemi arenemine väga oluline. Juba esimesel eluaastal läbib laps vertikaalse arengu protsessi ja areneb täiskasvanule sarnaseks. Kui laps on selili, näeb ta ainult lage ja enda kohale kummardunud ema. Kõhuli ja istudes see vaade suureneb. Roomamine tugevdab selgroogu ja võimaldab edasi liikuda. Seisma ja käima õppides suureneb vaateväli veelgi. Aastane laps tõuseb pärast kukkumist kohe uuesti ja jätkab nii väsimatult. Laps kasutab kõikvõimalikke liikumisviise ja ronib igale poole, kuhu saab ja annab nii õige koormuse kehale. Paralleelselt liikumisega areneb ka peenmotoorika. Laste puhul on energia taastootmine väga tõhus. Nad liiguvad pidevalt, aga endale sobivas tempos ja väsimuse hetkeni. Kui laps on väsinud, siis ta puhkab ja vajab selleks und. Lapsel vahelduvad aktiivse liikumise ja puhkamise perioodid regulaarselt. Lisaks vabastab aktiivne liikumine ka stressist. Täiskasvanutel esineb pigem kaks äärmust: neil kas areneb liikumise vähesuse tõttu ülekaalulisus või siis töötavad nad end haigeks ilma igasuguse puhkuseta. Mõlemad variandid ohustavad tervist.

4. TOITUMINE

“Tervislik toitumine” tähendab midagi, millest tegelikult midagi ei teata. Ka seda, kuidas õigesti toituda, võib õppida lastelt (kui täiskasvanud pole nende loomulikke toitumisharjumusi ära rikkunud). Vastsündinu ja rinnapiima saav imik toituvad õigesti. 1,5-3-aastased lapsed toituvad samuti õigesti, sest lõpetavad söömise just siis, kui kõht on täis. Nad söövad 15-20 minutit ja vaid erandjuhtudel esineb ülesöömist. Selles vanuses lapsed vajavad toitu iga kolme või nelja tunni järel, valivad alateadlikult selle, mida vaja on ja keelduvad toidust, mida ei vaja hetkel. Täiskasvanu võib süüa vabalt ära eelroa, supi, prae, magustoidu ja lisaks veel pealegi näksida. Laps seda vabatahtlikult kunagi ei tee. Võib-olla ongi õige tervislik toitumine iseenda organismi kuulamine, millist toitu ja kui palju keha vajab. Süüa ei tohiks iialgi rohkem, kui ära kulutada jõutakse, sest just ülejäägid jäävad organismi roiskuma ning tekitavad hiljem ülekaalu ja tervisehädasid.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.